Joogateraapiaga haigustest priiks
Jooga kui ravim ja joogaõpetaja kui arst on Eestis praegu veel hämmingut tekitavad mõisted. Ometigi on meile jõudmas ka joogateraapia.
Tervis Plussi küsimustele vastab Krishnamacharya traditsiooni joogaõpetaja ja terapeut Kausthub Desikachar Indiast.
Mis on joogacikitsa ja selle eesmärk?
Jooga eesmärk on aastatuhandeid püsinud sama: sisemise tasakaalu leidmine ning seeläbi kannatuste vähendamine. Osa inimesi on joogateel rohkem süüvinud spirituaalse külje olemuse uurimisse, osa keskendunud füüsilise ja vaimse tervise edendamisele. Üks eesmärke on alati olnud hoida inimese tervist. Seda pole argielus sugugi lihtne saavutada, sest elu seab meie teele eri moel avalduvaid takistusi. Sageli on selleks haigus. Joogacikitsa ehk joogateraapia tegeleb jooga vahendeid kasutades takistuste kõrvaldamisega.
Joogateraapia on nii vajalik ja ometigi nii vähe tuntud. Miks?
Joogateraapiast teatakse maailmas tõesti veel vähe. Rohkem tuntud on gruppides tehtavad asana- (ehk joogaasendi) ja meditatsioonipraktikad. Õnneks on olukord muutumas, sest üha rohkem inimesi kogu maailmas õpib joogaterapeudiks, mitmed eestlased sealhulgas.
Mis on jooga ja joogateraapia erinevused?
Sarnaselt paljude teiste ravimeetoditega on joogateraapia aluseks individuaalne lähenemine. Seda ei tehta grupis. Ka eesmärgid on joogal ja joogateraapial erinevad. Joogagruppides osalevad enamasti terved inimesed. Eesmärgiks võib näiteks olla arendada asana sooritamise kaudu füüsilist võimekust või mediteerides keskendumisoskust. Joogateraapia eesmärk on aga inimest ravida! Terapeudi jutule tuleb inimene mingi konkreetse vaevusega, näiteks peavalu, unehäired või kõhukinnisus. Ta soovib terveks saada. Kuna eesmärgid on erinevad, on ka vahendid erinevad.
Millised on joogateraapia vahendid?
Põhivahendid on asanad ehk joogaasendid, pranayama- ehk hingamisharjutused, mediteerimisega seotud praktikad, kujustamine, helide (nt mantrad) ja mudrade (sümbolid) kasutamine. Väga oluline on üle vaadata elustiil, sealhulgas toitumisharjumused. Joogaterapeut soovitab tavaliselt mingit kindlat kombinatsiooni nendest vahenditest, ikka konkreetse inimese hetkevajadustest lähtuvalt. Tähtsam vahenditest endist on see, kuidas neid rakendada!
Kuidas neid vahendeid valida ja kasutada?
Siin on jooga ja joogateraapia vahel suured erinevused. Terve inimene sooritab näiteks joogaasendeid ühel kindlal moel. Kui inimene haigestub, kasutatakse jooga vahendeid, sh asendeid, hoopis teisel moel. Joogateraapias pole eesmärk sooritada täiuslikku asanat või täiuslikku meditatsiooni, vaid taastada tervis. Seega tuleb modifitseerida vahendeid nii, et inimesel oleks neist eesmärgist lähtuvalt kasu! Teisisõnu: jooga võimalustest valitakse terapeudi abil inimesele sobivaim, mitte ei suruta inimest talle sobimatusse vormi.
Kas igale inimesele tehakse personaalne raviskeem?
Jah, olenevalt probleemist ja vaevustest. Samuti olenevalt inimese ootustest ja valmisolekust teha koostööd ning ise oma tervenemisse panustada. Terapeut peab tegevuskava koostamisel arvestama ka inimese tegelikke võimalusi. Näiteks pole väga hõivatud inimesele mõtet soovitada pikka praktikat.
Kuidas teraapia toimub?
Esimesel konsultatsioonil selgitab terapeut välja inimese vaevused ja nende põhjused. Ka selle, milline on tema elurütm, töö, huvid, hobid ja eesmärgid. Selle teabe põhjal koostab ta patsiendile isikliku praktika. Enamasti tehakse seda 7–10 päeva. Uuel konsultatsioonil hinnatakse muutunud olukorda ja korrigeeritakse raviskeemi. Vastavalt vajadusele nii mitmeid kordi.
Kui kaua tervenemine aega võtab?
Palju oleneb haiguse iseloomust, samuti inimese võimekusest ja valmisolekust tervenemise nimel endaga ise tööd teha. Joogateraapias on kesksel kohal seisukoht, et edu saavutatakse vaid siis, kui inimene ise võtab vastutuse oma tervise eest. See tähendab, et kui tema meel pole selleks valmis, kestab ka tervenemine palju kauem. Isegi raske haiguse korral toimub aktiivselt oma raviprotsessis osaleva inimese tervenemine palju kiiremini. Joogaterapeut selgitab, mida inimene muutumiseks ja kasvamiseks ISE tegema peab.
Joogateraapias on oluline protsess. See, mida patsient alguses kaebab, ja see, kuhu koos välja jõutakse, on sageli väga erinevad seisundid. Sel põhjusel pole kindlat praktikat kindla vaevuse jaoks. Alati on lahenduseks loov ja muutuv protsess. Endasse süüvides probleemide olemus muutub, koos sellega muutuvad ka lahendust pakkuvad praktikad.
Kas patsiendi laiskus võib saada takistuseks?
See on väga oluline aspekt. Mõnda patsienti on kergem motiveerida, mõnda raskem. Palju sõltub sellest, kas patsiendi ja terapeudi vahel tekib usaldus ja teineteisemõistmine. Vahel tõesti laiskus takistab. Kui inimest ei õnnestu motiveerida, saadame ta näiteks mõne teise meetodi esindaja juurde, kus tema enda aktiivsus pole nii oluline. Jooga on avatud ja paindlik süsteem, mida on lihtne teiste meetoditega kombineerida.
Samas võib patsiendi vähene huvi või võimekus tuleneda hoopiski haigusest. Näiteks vajab sügavas depressioonis inimene sageli esmalt ravimeid, et tema seisund üldse muutuks selliseks, et teda saaks motiveerida ise midagi tegema.
Kas joogapraktikatega saab endale ka liiga teha?
Inimesed ei tunne piire ohutu ja ohtliku praktika vahel. Õpetaja teab ja annab oma teadmisi õpetusest õpilasele edasi. Just selliseid juhtnööre, mida konkreetne õpilane antud hetkes vajab. See on ka põhjus, miks joogat, nii nagu enamikku loovaid distsipliine, ei saa raamatu või video vahendusel õppida. Raamat ei näe ega tunne, millises füüsilises vormis või meeleseisundis inimene parasjagu on. Hea õpetaja näeb ja oskab soovitada, mida ja kuidas parima tulemuse nimel teha. Jooga on alati olnud õpetaja ja õpilase koostöö protsess.
Kuidas end väärititegemise eest targalt kaitsta?
Inimesel aitab enda piire tajuda hingamismustrite iseloomu jälgimine. Kui me astume üle piiri ja teeme endale liiga, muutub hingamise kvaliteet: kiireks, pinnapealseks ja katkendlikuks. Õppides kasutama hingamist enda peeglina, ei lase inimene endale peale suruda üle jõu käivaid praktikaid, ükskõik kus trennis ta ka ei käiks.
Mis on joogacikitsa süda?
Kui lühidalt ja lihtsalt, siis hingamine, sest see on otseselt seotud meie südameruumiga, meie sügavaima olemusega. Joogafilosoofia peab hingamispraktikaid mitte ainult inimese tervisliku seisundi peegliks, vaid ka kõige suurema potentsiaaliga vahendiks isikliku spirituaalse transformatsiooni, tervendamise teel.
Kai Siidirätsep, Tervis Pluss august 2010
